Eesti Haiglaõpetajate Selts

Lühidalt haiglaõppe ajaloost

Haiglaõpe ühel või teisel moel toimis   juba Nõukogude ajal, meile teadaolevalt vähemalt kaheksakümnendatest aastatest. Tol ajal töötasid haiglaõpetajad kõigis lastehaiglates ja lasteosakondades . Raviperioodid olid siis pikemad, haiglaõppe korraldus praegusega võrreldes erinev. Õpetati rohkem kui 10 päeva haiglaravil olevaid õpilasi. Konsultatsioone oli lastehaiglas õpilase kohta ette nähtud 1 tund nädalas, psühhiaatriahaiglas 3,2 tunni ulatuses nädalas. Haiglaõpetajate tööd   koordineeris pedagoog-metoodik. Oli olemas üleliiduline seadus (algataja Elle Topaasia, haiglaõpetajana Tallinnas töötanud ligi 20 aastat) haigete laste õpetamiseks, käidi nõu andmas Venemaal. 1994 a. moodustati Haiglaõpetajate Selts (juhatajaks Helve Keres). 1997-1998.a. toimusid Tartu Psühhoneuroloogia Haiglas nii Haiglaõpetajate Seltsi koosolekuid kui ka õpetlikud ja huvipakkuvad loengud psühholoogiast, psühhiaatriast, seksuoloogiast. (V.Birk, 2011, 17 aastat õpetajatööd Pärnu Keskhaigla lasteosakonnas). Aastad 1998-2007 olid haiglaõppes mõnevõrra keerulised ja segased ajad, osa õpetajaid koondati. Kuna õppe korraldus toimus sisuliselt haigla ja kooli vahelise kokkuleppena, siis järjepidev õpetamine haiglates senisel kujul lõppes.

Eesti Haiglaõpetajate Seltsi asutamine

Alates 2008. aastast sai haiglaõpe sisse uue hoo ning ministri määrusega sätestati õpillase õigus saada haiglaõpet alates esimesest haiglapäevast. Haiglaõppe hoogsas arengus on tähtis roll Merike Mändlal, kes töötas tollal haridus-ja teaduministeeriumi ametnikuna ning kohtus Saksamaal koolitusel käies Euroopa haiglaõpetajatega. HOPE (Euroopa haiglaõpetajate ühendus) liikmed avaldasid soovi Eestiga koostööd teha jagamaks kogemusi haiglaõppe vallas. Merike võttiski haiglaõppe arendamise üheks oma olulisimaks tööülesandeks. Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine2008-2014“ raames pakkus tollane Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus abi haiglaõpetajate koolitamisel . Toimus põhjalik 100 akadeemilist tundi kestev koolitustsükkel teemal „Haiglaõpetaja roll ja vastutus“, mille käigus said Eesti eri paigus töötavad haiglaõpetajad omavahel tuttavaks. Koolituselt saadud olulised teadmised haiglaõppe eripärast, haige lapse toetamise võimalustest, võrgustikutöö vajalikkusest, erinevatest diagnoosidest ning iseendaga toimetulekust töös haigete lastega tulid igati kasuks pärastises igapäevatöös. Puudus ju tollal enamikel haiglasse tööle asunutest teadmiste baas sellest valdkonnast. Eraldi haiglaõpetajaid Eestis ei koolitata. Sama programmi raames sai haiglaõpetajatel võimalikuks esimene kokkusaamine Euroopa riikides töötavate kolleegidega. Tegemist oli HOPE 7. kongressiga, mis toimus Münchenis 3.-7. novembril 2010.a.

Seega, aeg oli muutusteks küps ning erinevates haiglates töötavad õpetajad vajasid ühtset sihti ning suuniseid, kuidas muutuvas ajas ja oludes üheskoos oma tööd paremini korraldada. Nii tekkiski mõte luua haiglaõpetajate ühendus. Kui oli läbitud koolitus „Pedagoogide võrgustike juhtimine“, (taas) asutati 20.aprillil 2011 MTÜ Eesti Haiglaõpetajate Selts.  Praegu on seltsis 24 liiget. Enamik haiglaõpetajaid on pikaajalise kogemusega pedagoogid erinevates ainevaldkondades. Psühhiaatriaosakondades tuleb kasuks logopeedi ja eripedagoogi kutse.

Väike, aga tubli!

Haiglaõpetajate selts, kuigi liikmete arvult üsna väike, on nende 10 aasta jooksul olnud vägagi tegus. Suure panuse on seltsi arengusse andnud Tartu Psühhiaatriakliiniku haiglaõpetaja (töökogemust haiglaõpetajana üle 20 a) Hele Täär, kes oma rahulikul ja kindlameelsel moel on edukalt koordineerinud seltsi tööd kõik need aastad .

  Igasse aastasse on mahtunud mitmeid kokkusaamisi ja põnevaid koolitusi. Haiglaõpetaja peab ju üldjoontes olema kursis nii meditsiinisüsteemis kui haridusvaldkonnas toimuvaga. Sestap tegeleme pidevalt koolitusvajaduste väljaselgitamisega. Oleme päris kõrgelt koolitatud õpetajaskond. Nii oleme näiteks saanud teadmisi hospitaalinfektsioonist, õppinud tõlgendama haiglakooli õpilaste joonistusi, omame ülevaadet kaasaegsetest õpikäsitustest ja erinevatest hindamisviisidest, teame, kuidas toimetada tõsiste käitumisprobleemidega lastega jpt. Edukalt on osaletud mitmetel projektikonkurssidel. Vajaminevat täiendõpet on saadud tänu Euroopa Sotsiaalfondi ja riigi toele.

Koostöö ja teadlikkus

Seltsi liikmed teevad omavahel tihedat koostööd. Koos oleme oma seadustesse teinud terve rea muudatusi nii dokumentatsiooni kui ka töökorralduse osas. Aastal 2017 sai kaante vahele meie tööjuhend „Eesti haiglaõppe korraldus“. Selles on täpselt kirjas haiglaõppe põhimõtted, struktuur, haiglaõppe läbiviimise võimalused ja kord.

 Eesti Haiglaõpetajate Selts osaleb ka Õpetajate Ühenduste Koostöökoja tegemistes, et olla kursis koolivõrgus toimuvaga.  

Kahtlemata on kasvanud teadlikkus haiglaõppest. Oleme selle nimel tööd teinud- avaldatud on artikleid Õpetajate Lehes, Kliinikumi Lehes, Terviselehes, õpetajate võrgustikutöö uudiskirjades, Postimehes, Koolituse Extras, HOPE Newsletter-s . Koolides ja haiglates on esinetud ettekannetega haiglaõpetajate töödest-tegemistest.

 Head suhted on meil naabermaa Soomega. 2013.a külastasime Kalliomaa haiglakooli, 2015.a.jagasid meile lahkelt oma teadmisi ja kogemusi Oulu haiglakooli õpetajad.

HOPE (Hospital Organisation of Pedagogues in Europe).

https://www.hospitalteachers.eu/

Samal aastal, kui sai loodud selts, liitusime ka Euroopa haiglaõpetajate organisatsiooniga HOPE.

Meil on hea meel selle üle, et on õnnestunud osa võtta HOPE kongressidest alates 2010. aastast. Nagu eespool mainitud, toimus esimene kõige suurema osavõtjate arvuga kongressi külastus Münchenis, seejärel 2-aastaste vahedega Amsterdamis, Bukarestis, Viinis ja Poznanis. Esimene sellelaadne kongress üldse leidis aset Ljublanas aastal 1988.

Neilt suurüritustelt oleme saanud hindamatuid kogemusi, hulgaliselt väärt teadmisi, materjale igapäevaseks tööks, leidnud mõttekaaslasi , suhelnud vahetult kolleegidega eri paikkondadest. Enamikes Euroopa maades on olemas haiglakoolid. Eestis neid pole, haiglaõpetajad töötavad suuremates haiglates selleks kogu päeva õppetööks eraldi kohandatud ruumides. Arvult 12.kongress pidi toimuma esmakordselt Eestis. Juba Poolas saime juhendeid ürituse korraldamise osas. Adusime, kui suur au, aga ka tohutu töö ja vastutus sellise suurürituse korraldamine on.

Ärajäänud HOPE 2020 kongress Eestis

Kongress pidi toimuma Tallinnas 11.-15.mail, üldiseks teemaks „The HEART of Teaching“ . Alateemad: H- hospital teaching, E- engagement, A- alternatiive education, R- research, T- technology. Ürituse patrooniks oli Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, moderaatoriks tuntud saatejuht Hannes Hermaküla. Ettekannetega esinejaid oli tulemas paljudest Euroopa riikidest, aga ka Uus-Meremaalt, Austraaliast, Venemaalt, Ameerikast, Iisraelist, Kanadast .

Korraldusmeekonda kuulusid: Anastasia Kozisyna, Aneth Tuurmaa, Merike Mändla, Hele Täär, Hilda Looper, Merike Sisask. Omapoolse panuse andsid jõudumööda kõik seltsi liikmed.

 Intensiivne ettevalmistusperiood kestis mitu aastat. Eestvedajaks oli noor ja tarmukas kolleeg Anastasia Kozitsyna (K.Pätsi Vabaõhukool, haiglaõpetaja), kes koos 5-liikmelise meekonnaga kogu suurürituse plaani paika pani. Organisatoorne töö oli tohutu. Ürituse nurjas COVID-19 pandeemia, otsus kongressi ärajätmise kohta sai tehtud väga raske südamega.

Järgmisel korral kohtume loodetavasti kolleegidega Euroopast päikselises Itaalias.

Praegusest haiglaõppe korraldusest

Täna lähtume haiglaõppe korraldamisel haridus-ja teadusministri 2018.aasta määrusest „Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord“. Kui varem oli haiglaõppe korraldamine kohaliku omavalitsuse vastutus, siis aastast 2014 koordineerib haiglaõpet kolm riigikooli: Konstantin Pätsi Vabaõhukool, Maarjamaa Hariduskolleegium ning Haapsalu Viigi Kool. Haiglaõpet läbiviiv õpetaja viibib üldjuhul haiglas kogu õppepäeva vältel ning kooskõlastab õppetöö korralduse raviarstiga. Enamik õpetajatest töötavad laste psühhiaatriaosakondades, kuid õpet on võimalik saada ka lasteneuroloogia, üldpediaatria ning hematoloogia-onkoloogia osakonnas. Haiglati ja osakonniti on erinev nii õpilaskond kui raviskeemid- seega on erisusi ka haiglaõpetaja töös. Õppetöö toimub individuaalselt palatites või väikestes rühmades selleks eraldi kohandatud õpperuumides. Riigikoolide poolt on olemas igakülgne toetus nii sisustuse, õppevahendite kui ka koolituste osas.

Haiglaõppe olevik ja tulevik

Tunneme, et meie tööst on kasu ja oleme tuleviku suhtes optimistlikud. Oleme saanud koolidelt positiivset tagasisidet ja tänusõnu laste õpingute toetamise eest. Siiski on mitmeid arendamist ja parendamist vajavaid valdkondi - nt sujuva ülemineku tagamine haiglast kodukooli, tihedama koostöö vajadus kõigi lapsega tegelevate osapoolte vahel .

 Paratamatult on maailmas olemas haigused, et jääda. Ka haiglas viibival lapsel on võrdselt eakaaslastega õigus haridusele. Tegemata õpiülesanded ja mahajäämus õppetöös tekitavad asjatuid lisapingeid, tõuseb stressitase, mis ei aita kuidagi paranemisele kaasa. Haiglaõpetaja saab aidata säilitada lapsel õpijärge, toetada õpimotivatsiooni, olla n-ö sillaks kodu ja kooli vahel.

Rõõm on tõdeda, et haiglaõppel on nii olevik kui ka tulevik!

Hilda Looper

TÜK Lastekliiniku haiglaõpetaja aastast 2008

EHS juhatuse liige